Requena Rambo

1. päev

Pilvisest hommikust sõitis välja politseiauto.

No mida kuradit mõtlesin aga suhteliselt rahumeelselt, aeglustasid ja oli näha et tahavad juttu ajada, no mis siis ikka, lähenen abivalmilt.

– tere kuidas läheb kõik rahulik jah?

– tere jah, vaat kui kena päev, aga muidugi on siin kõik kena ja rahulik

– ja liigub inimesi ka?

– ah, mis inimesi nüüd, sead käivad vahetevahel, nädalavahetuseti mõned puhkajad küll sõidavad mööda jah

– a jala käijaid pole näind?

– no sellest on nüüd küll paar nädalat möödas

– ahah, no kena päeva siis

Ja liikusid edasi.

Sedasi võib politseiga täiesti suhelda, eksole. No et ei pea hakkama välja otsima kõiki pabereid ja selgitama et kes ja kustkohast ja miks ja kõike seda kammi mida peaks nagu igaühele eraldi seletama.

Hüva ja oli näha et viirus sõidab elukorraldusse sisse ja läksime šoppama ja samad tüübid olid mõni kilomeeter edasi teeristis põõsa taga valvel.

Kaubanduskeskuses otsisime nurgataguse burgeribaari ja veetsime Viimase Tsiviliseeritud Hetke.

Jõudsime tagasi ja oli magamist täis öö. Ainult Luna olevat haukund suure küpressi all imelikult.

2. päev

– Kuule ärka üles, sinuga tahetakse rääkida

Raban hommikumantli ja prillid ja leian kiiruga vaid ühe suss ja lähen valguse poole nagu mutt, suurt sittagi aru ei saa… aga magada ka ei lasta, no vaatame siis mis- ja õues on jälle sihvakad Guardia Civili poisid. Me cago en todos los santos ja üritan paista asine.

Hakkasid pinnima et ikka jalgsi ja et ega pole käind. No ei ole, mis ma sinna ikka teha saan.

Ja siis nad sõitsid mitu korda edasi-tagasi.

Sel ajal tõepoolest pole palju liiklust ja tulevad autod o kaugelt kuulda. Seetõttu tean ka et ringi luuras ka üks toonitud klaasidega must nagu-filmist-cia-masin.

Lugu saab tegelikult alguse siinkohal: istus Inxu majaesisel terrassil, soojendas end päikeselaigus ja näppis mobiili. Mina näppisin enda oma voodis ja oli parasjagu midagi hästi ägedat viiruse kohta lugeda ja siis kuulsin kuidas Inxu hüüab et tule palun korraks.

Selles hääles oli midagi veidrat ja eneselegi ootamatult ma tajusin seda nii et ajasin end püsti, mis värk on?

Ja ma nägin, massarakš, kuidas Ginko Biloba taga tõttab üks õnnetu vant, pamp selgas ja Iiah läheneb talle ilmselgete näksamiskavatsustega, kõrvad lidus. Tüüp liigub üha kiiremini, nii minuvanune, arusaadav et leskmehest eesli tähelepanu pole see, üritab teist vasaku käega tõrjuda, vaatab korra aga ei viipa ega midagi, ei taha suhelda ja keerab teelt kõrvale põõsastesse.

Siis jäi aeg seisma ja Lego sobitus.

See pole normaalne. Võõras. Katk.

Erakorralised ajad nõuavad tavapäratuid meetmeid. Naine nõudis ja helistasin politseisse ja rääkisin loo ära et ehk oli teie klient või sedasi. Täitsin kodanikukohust olemata kodanik. Proselüüt. Ahah, tänud, helistan tagasi. Mõni minut ja kostub helinaks olev sääskede-siilide öö ja küsitakse ilusasti üle et kas ma olen see välismaalane kes elab seal (kohatute asesõnade dramaatiline ots). Arvan et vist küll. Selge. Tuleme.

Nad olid üks max pool tundi tegelasest taga. Muidu oli see et kitsed lasid jalga ja siis tuli neid kantseldada aga ma kuidagi nihverdasin end ikka maja ligi tagasi et kui peaks miskit toimuma.

Välja nägi see uhke küll, 3 Guardia Civili maasturit, 2 seda men-in-black masinat ja miski pisiauto, kuulivestid, automaadid, no ikka sihuke äge jõudemonstratsioon.

Küsiti. Kuulati. Küsiti uuesti. No ja veel. Siis, escucha mi sargento que dice. Võimalikud vasturääkivused väljastet, asja sisu, võtmesõnad.

Nii poole tunni pärast tüdinesin ära sest nad hakkasid politseiautodega mööda tee edasi-tagasi sõitma kuigi ütlesin et tegelane käib mööda põõsaid nii et tehku nad ka mida paremaks peavad ja läksin kitsede juurde tagasi. Nood olid kuidagi eriti paid ja tulid kohe kui aedik valmis pandud sai.

Tagasi tulles oli maja ees vaid paar autot ja punt relvastet mehi kes omavahel lobisesid.

Eks me kõõlusime muidugi maja ees erinevate ettekäänetega ja see oligi miski vaheldus igapäevases maaelus. Saabus järjekordne auto, tütarlaps mustas varustusega mis näis välja nagu droon aga tunni pärast laskus öö ja asutasid end minekule. Murekortsukesega mees ütles et kui me peaks leidma võsast nende kaotet raadiosaatja siis võiks helistada, miks mitte, seria todo un placer. Küsisin et kas peaks muretsema ja vastati et lihtsalt autovaras kes kellelegi liiga pole teind.

Nojah. Võtsime autost võtmed, keerasime uksed lukku ja jätsime Iiahi turvakaalutlustel ümber maja kondama. Uskuge või mitte aga nad on hästi territoriaalsed loomad ja kohati kasutatakse neid metssigade vastu.

3. päev

Hommikul peale bocadilloaega, polnudki tarvis kaua oodata. Täislaks jälle. Tekkib tunne et olen düstoopilises filmis. Koroona hingab ka kuklasse.

Et õu on täis autosid aga keegi ei saa paellat süüa ega veini rüübata. Tõsiste meeste värk.

Räägime jälle uuesti ja kuna oleme juba pea et tuttavad siis avaldatakse järgmised tõigad:

– väsinud röövel

– eeldatavasti kärbikuga

– täna tuleb helikopter ja koer ehk ka

Ja asusid autodesse ning hakkasid ringi sõitma. Miski peni haukus neil kaasas küll.

Siis Inxu guugeldas:

Lühidalt, tegelasel sõitis katus kuu lõpul ära, ähvardas kärbikuga ja ärandas mõned autod aga on kehv juht ja tegi avarii, muidu on nagu bandolero, relva ähvardusel röövib eluspüsimiseks tarvilikku. Kurikael kes tunneb ülihästi kohalikke teid ja radu, pidas kinni üht meest kolm tundi, sundides teda sõidutama Siete Aguase kandis ühele teeotsale ja röövis peotäie spargleid… Ja rahvasuu on ta ristind Requena Ramboks sest talle meeldib otsida ulualust suvalises onnis ja ei käi otse mööda teed.

Ja lõuna paiku lendas üle maja helikopter oma vildakal moel. Huvitaval kombel ka tagasi nii et küllap otsis valest kohast muidu oleks kiviga pihta saand.

Helistab kohalik keskkonnaametnik ja ütleb et kurikael on liikvel ja et ma miski hinna eest talle ei ligineks. Pole plaaniski.

4.päev

Me juba viipame läbi akna, juttu ei olegi mõtet teha. Infot pole. Viirus hõljub õhus.

Helikopter lendab.

Vaikus.

Kuningriigi valitsus kuulutab välja erakorralise seisukorra lubades homme täpsustada milles see seisneb. Üks on kindel- kõik eriüksused baasi tagasi.

Ainsad kes sõidavad on rohevalged Guardia Civili autod. Kord ühtpidi. Siis teistpidi. Siis tuleb üks neist välja ja juhendab kuidas ümber keerata…

Loo moraal: katus võib sõita aga ole vähemasti viisakas, es por ser maleducado, nada personal.

Moraal 2.0: 30 relvastet meest. Droon. Kopter. Kõik see 2 päeva. Versus sutsu segi tüüp. Con Franco esto no pasaba…