Siete Aguas asub Hispaanias, Valencia provintsis, Cabrillase mäestikus (Sierra de las Cabrillas ). Küla ise on ca 600 m merepinnast, aga ümbritsevad mäed ulatuvad üle 1000m. Küla nimi tähendab hispaania keeles Seitse Vett ja tuleb sellest, et vanasti pidi Valenciast tulles seitse korda jõge ületama, et siia kohale jõuda.
Tänapäeval on ühendus Valencia linnaga lihtsam ja kiirem – autoga saab kerge vaevaga tulla mööda tasuta kiirteed A-3 (umbes 50km). Küla ja Valencia vahel liiguvad mõned korrad päevas ka liinibussid ja linnalähirongid (El Nido Feliz on külast 10 km kaugusel ja ühistransporti siia ei tule. Soovi korral võib kokku leppida vastu tulemise osas).
Territoorium on olnud asustatud kiviajast peale (mida kinnitavad kaljujoonised ja paljud arheoloogilised leiud), kuid esimene kirjalik märge on Siete Aguase kohta 1260 aastast, kui Aragoni ja Valencia kuningas Jaume I kinkis need alad oma armukesele Berengel·la Ferrandis’ele ning nende ühisele lapsele. Sel ajal kandis piirkond veel vana-valenciakeelset nime Setaygues. See oli Valencia kuningriigi piiriala, ning et luua üht kristlaste kantsi moslemitega asustatud alal, saatis kuningas samal aastal 30 rüütlit koos oma peredega Siete Aguasse elama.
Külasv asuv eremiitla on ehitatud tänutäheks kuningas Jaume I poolt 1273, kes leidis hirmsa tormi ajal siin varjupaiga loomalaudas, mis oli ainuke hoone lähikonnas. Algselt oli eremiitla pühendatud Santa Barbarale, kui Siete Aguase kaaskaitsepühakule. 17 sajandil tekkis legend, et pühak San Blas tuli palveränduri riietes külla ning tervendas raske kurguhaiguse käes vaevleva lapse ning sellest ajast alates kaotas Santa Barbara oma populaarse ja eremiitla pühendati San Blasile.
Meenutamaks Kastilia ja Aragoni kuningriikide vahel sõlmitud rahu ning olemaks ka piiritähiseks kuningriikide vahel, lasi Siete Aguase isand Berenguer Mercader 1432 aastal ehitada kiviristi külla sissesõidu kõrvale.
Ristija Johannese kiriku ehitus alustati 16. sajandil, kuid lõpule jõudis see alles 1794. Kirikul on üsna omamoodi kivimosaiigist esikülg ja kirikus sees võib näha meie külast pärit skulptori, Vicente Rodilla, loomingut.
Alates 1761 aastast on Siete Aguas koos ümbritsevate küladega Hispaania Krooni all.
Siete Aguas on mägiküla, mis tänu sellele ei ole nii kuum suvisel ajal, kui Valencia linn. Kuigi suurlinn on vähem kui tunnise autosõidu kaugusel, on tegemist justkui teise maailmaga – rohelust täis, linnulaulust rõkkav ja allikaterohke. Populaarseteks hobideks on jalgrattasõit mägedes, jooksmine ja matkamine (või lihtsalt looduses jalutamine).
Kohalik allikavesi väidetakse olema ravitoimeline (kust inimesed endale kanistrite kaupa ka Valenciasse maitsvat joogivett viivad). 1891 avati külas mineraalveespaa, mis kahjuks lagunes pärast sõda ja mida ei taastatud. Siete Aguase territooriumile jääb üle 50 maitsva veega allika.
Peab küll ütlema, et keskaegseid elumaju külas enam peaaegu säilinud ei ole. Kuid omaaegse populaarse puhkekohana Valencia rikkamale keskklassile, on hilisemal ajal külla ehitatud nii mõnigi üsna kaunis ja omapärane maja.
Et aru saada mismoodi elab üks mitte väga suur küla Hispaanias, siis meil on: 2 lihapoodi (koos omatoodanguga muidugi); 2 pagari-kondiitriäri; 3 juuksurit; 7 restorani ja veel mõned baarid ning kohvikud peale selle. Töötab põhikool. Külas on väike kontserdisaal kus esinevad küla sümfoonikud ja koor, supermarket ning veel see ja teine ning kolmas pood. Suveti on avatud vabaõhubassein ning külalapsed mängivad jalgpalli katusega kaetud väljakul. Selvepesulasse saab viia kõik, mis oma pesumasinasse ei mahu. Pangakontor avab uksed kahel hommikul nädalas ning postkontor on lahti 30 min iga igal tööpäeval (pärast seda kui postiljon on posti laiali vedanud). Teisipäeviti ja pühapäeviti on külatänavatel ning kirikuesisel platsil hommikuti turg (nii toidukaubad kui tööstuskaubad).
Külast läheb läbi ka üks palverännuteedest Santiago de Compostela poole – Ruta de la Lana (ehk villa tee). See ei ole tänapäeval enam üks olulisematest palverännuteedest, aga on ajalooliselt tähtis tee, mis ühendas Valenciat Santiago de Compostelaga ning peamiselt palverändurite teenindamiseks töötas külas ka mitmeid sajandeid haigla.
Tähtsamad pidustused ja pühad Siete Aguases:
San Antóni lõkked (Las Hogueras de San Antón) – tähistatakse jaanuari teisel laupäeval. Päeval toimub missa ning lemmikloomade õnnistamine ja õhtul süüdatakse palju lõkkeid, mis võistlevad omavahel kõige ägedama lõkke tiitli pärast.
San Blasi päeva tähistamine (La Festividad de San Blas) – tähistatakse 3 veebruaril missa ja rongkäiguga kirikust eremiitlasse ning palutakse San Blasi õnnistust ning kaitset kurguhaiguste vastu.
Lihavõtted – tähistatakse protsessiooniga ja kontsertidega
Jaanilaupäev – kuivõrd Ristija Johannes on Siete Aguase kaitsepühak, siis erinevalt ümbritsevatest küladest, kus jaanilaupäeva eriti ei tähistata, on see Siete Aguases tähtis päev. Toimuvad missad, rongkäigud, kontserdid, jaanilaupäeva õhtul lõke keset küla jms. Jaaniööl tuleb pesta oma nägu küla keskel asuva allika veega, et tagada õnn uuel aastal, säilitada nooruslik välimus ja hoida haigusi ning hädasid eemal. Küla poolt jagatakse kõigile pidulistele ka kringlit ja mistelat.
Härjajooksud – juuni lõpus, juuli esimeses pooles nädalavahetuseti lastakse härjad külatänavatele jooksma, tõrvikud sarvede küljes.
Muusikafestival – juuli keskel
August – kuivõrd Siete Aguas on ka tänasel päeval suvituspaik paljudele linnainimestele Valenciast ja Madridist, siis augustis, kui kogu Hispaania puhkab, on Siete Aguas rahvarohke koht. Üks pidustus, rongkäik, kontsert ja üritus ajab teist taga peaaegu katkematult. Avapauguks ja kõige olulisemaks on on augusti alguses toimuv Fiestas en honor al Santísimo Cristo de los Afligidos.