Valencia on rikkaliku ajalooga ilus linn ja väärib külastamist. Meie külalised on enamasti küll pigem huvitatud loodusest, matkamisest, küladest (mis Eesti mõistes on pigem väikelinnad) ja muust sellisest kui vaatamisväärsustest linnas. Kuid kuna Valencia on siiski Hispaania suuruselt kolmas linn ja asub meist vaid 60 km kaugusel, siis väike tiir vanalinnas, on kaugemalt tulijatele soojalt soovitatav.
Seekord täpselt niimoodi kiirülevaate tegimegi. Muuseumid jäid käimata, agulid läbi lonkimata ning vanalinnastki suur osa jäi jalutuskäigust välja, linnakeskmest kaugemal asuvatest paikadest rääkimata. Eesmärk oli just nimelt õige pisut ringi vaadata. Jalutuskäik vanalinnas võttis aega umbes 2 tundi. Aga selleks korraks piisas – esimese mulje kaunist linnast said külalised koju kaasa.
Parkisime auto rongijaama parklasse ja olimegi kohal linna südames.
Estación del Norte ehk maakeeli Põhjavaksal on töötav rongijaam, kust alustavad sõitu ka rongid Valenciast Siete-Aguase poole.
Jaamahoone sai valmis 1917 aastal ja tähistas kaks aastat tagasi oma 100 sünnipäeva. Hoone on rikkalikult kaunistatud erinevate mosaiikidega ja rongioote platvormid on täielikult kaetud katusega. Näitustesaalis oli avatud uus kunstipood, kus müüdi Valencia oluliste hoonete keraamilistest mosaiikidest inspireeritud maalitud siidist tooteid.
Kohe Estación del Norte kõrval on Plaza de toros ehk Valencia härjavõitlusareen. Alates 1085 aastast on Valencias härjavõitlusi peetud kuid algselt olid härjavõitlusareenid kokkumonteeritavad ja pandi püsti igaks ürituseks uuesti. Praegune areen valmis 19 sajandi lõpus – 20 sajandi alguses. Ehitamine võttis tükk aega.17,5 meetrit on ehitis kõrge ning sisemine diameeter on 52 meetrit. Tänapäeval kasutatakse seda lisaks härjavõitluste pidamisele ka kontsertide ja festivalide toimumispaigana. Härjavõitlusareeni juures on ka toreadooride kool ja härjavõitluse muuseum.
Umbes 200 meetrit rongijaamast on Plaza del Ayuntamiento ehk Linnavalitsuse väljak, millel üle platsi üksteisele otsa vaatavad Linnavalitsuse hoone ja Peapostkontor. Jõulude paiku on sellel väljakul avatud liuväli ja uisulaenutus.
La Casa Consistorial de la ciudad de Valencia ehk Valencia Raekoda on Linnavalitsuse asupaik ka käesoleval ajal.
Hoone erinevad osad on ehitatud erinevatel aegadel 18. sajandil ja 20. sajandil. Esialgselt oli tegemist koolimajaga. Majas asub lisaks Valencia Linnavalitsusele ka Museo Histórico Municipal de Valencia ehk Valencia linna ajaloo muuseum.
Palacio de correos y telégrafos de Valencia ehk Valencia posti – ja telegraafi palee (peapostkontori hoone auväärne nimetus) asub Linnavalitsuse platsi vastasküljel. Ehitis valmis 1923 aastal. Hoone monumentaalus sümboliseeris telegraafi ja postiteenuste progressi ja on sellele perioodile iseloomulik.
Ka see on töötav ametiasutus ning sealt võib mälestuseks postkaardi teele panna. Isegi kui postiteenuseid vaja ei ole, tasub sinna kindlasti sisse asutuda, sest hoonel on vapustavalt ilus klaasist vitraazidega kuppellagi. See on valmistatud 370 klaaspaneelist ning selle keskel on Valencia vapp ja ringis 48 Hispaania provintsi vapid.
Kuigi arvestama peab sellega, et turvamees tuleb keelama ja riidlema, kui hoonet seest pildistatakse (omal nahal korduvalt kogetud), seega vitraazkuppel on pigem kohapeal imetlemiseks või eriti osavalt salaja pildistamiseks.
Turg on Hispaania kultuuri väga oluline element ning paljud turuhooned on imetlemist väärt. Mercado Central de Valencia ehk Valencia keskturg on üks kaunimaid Hispaanias. Hoonet peetakse Valencia modernismi pärliks ning hoone on ehitatud 1914-1928. Tegemist on toiduturuga, kust võib leida peaaegu kõike alates köögiviljadest, veinist, maiustustest ning puuviljadest kuni värske liha ja kalani.
Turg külastatud, suundusime kõrvaltänavaid pidi rongijaama poole tagasi. Teel möödusime ka Valencia traditsioonilisi rõivaid õmblevast rätsepatöökojast ning punutiste poest.
